Reisimine välismaale pakub turistidele suurepäraseid võimalusi külastada võõraid maid, avastada kohalikku kultuuri, käia uutes ja huvitavates poodides. Viimases peitub aga varjatud oht – võltsitud tooted. Võltsitud käekotid, ehted, riided ja muud kaubad võivad tunduda küll ahvatlevad, kuid nende soetamisel võivad kaasneda tagajärjed.
Võltskaupa, nn counterfeit, leidub kõikjal – väikestes poodides, turgudel ja ka erinevatel veebilehtedel. Paljudes riikides, näiteks Itaalias ja Prantsusmaal, on võltsitud toodete ostmine ja müük mitte ainult keelatud, vaid kriminaaliseeritud ning trahvid võivad ulatuda väga suurte summadeni. Seega võib mitteametlikest poodidest soodsa kauba ostmine osutuda kallimaks kui esialgu arvati. Just nii läks sel suvel ühel Rootsist pärit turistil, kes ostis Itaalias ilusa käekoti, kuid sai seejärel maksimaalse võimaliku karistuse – 10 000 euro suuruse trahvi.
Võltsitud kaubad on sageli valmistatud odavatest, kehvadest ja ohtlikest materjalidest, mis võivad seada tarbijate tervise ohtu. Mõnikord on toode väliselt korralik, kuid selle valmistamiseks pole saadud intellektuaalomandi õiguste omaniku luba (nt kaubamärk või disainilahendus), mistõttu on need seaduse silmis samaväärsed teiste võltsingutega. Seaduslikud tootjad panustavad tootearendusse, disaini ning kvaliteedi kindlustamisse. Riigid nagu Itaalia ja Prantsusmaa, kus moetööstus on oluline majandusharu, suhtuvad reeglite rikkumisse eriti tõsiselt. Võltsingu müük on tihti seotud ka keskkonna kahjustamisega, ebaõiglaste töötingimustega ja terrorismi rahastamisega.
Oluline on, et turistid teeksid teadlikke ostuotsuseid ning väldiksid võltsitud toodete ostmist. Kõige kindlam viis selleks on osta kaupu usaldusväärsetest või ametlikest müügikohtadest. Tuleb meeles pidada, et kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega viitab see võltsitud tootele.
Ka Eestis on keelatud võltskauba ost ja müük, kuid Eesti seadused on suunatud eelkõige maaletoojate ja ettevõtjate vastu. Seega ei ähvarda tarbijat Eestis vale ostuotsuse korral trahv.
EUIPO uuring tarbijate käitumisest
Euroopa intellektuaalomandiamet EUIPO on uurinud tarbijate otsustusprotsessi võltsitud kaupade ostmisel. Uuringust selgus, et:
• Paljudel tarbijatel on negatiivne arvamus piraattoodete kohta, kuid märkimisväärne osa (34%) on vähemalt korra elus teadlikult võltskaupa ostnud.
• Otsust võltskaupade ostmiseks mõjutavad isiklikud omadused nagu vajadus sobituda ja isiklikud väärtused.
• Olulised on ka hind ja kaubamärgi tuntus. Väärtustele rohkem rõhku panevad inimesed on vähem altid võltsinguid ostma ja igapäevased brändid on populaarsemad kui luksusbrändid.
• Muud tegurid nagu tajutud kvaliteet, tervise- ja ohutusprobleemid, hirm karistuse ees ja toote ostukoht (online või offline), mängivad vähem rolli ostuotsuse tegemisel.
Autorid:
Karolina Ullman, NJORD Advokaadibüroo partner ja intellektuaalomandi valdkonna juht
Merili Hiller, 2025 a. suvepraktikant
