Tartu Maraton sai nädalavahetusel sõidetud, aga uus rahvusspordiala ehk tuludeklaratsiooni esitamine sai selle nädala esmaspäeval oma avapaugu.
Viimastel aastatel on maksuseadustes toimunud mitmeid muudatusi, mistõttu tasub meelde tuletada, mida tuludeklaratsiooni täites investeerimiskonto, krüptovara, üüri- ja renditulu ning mahaarvamiste osas tähele panna.
Investeerimiskonto
Sarnaselt eelmistele aastatele on kõigil võimalus kasutada investeerimiskonto süsteemi ning selle kaudu hoitava finantsvara tulumaksuga maksustamist edasi lükata. Investeerimiskontoks sobib nii Eesti kui ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna või OECD liikmesriigi makseasutuses, e-raha asutuses või investeerimisühingu juures avatud konto (nt Lightyeari konto).
Kuivõrd investeerimiskonto andmed ei ole maksuametile automaatselt kättesaadavad, tuleb vastav info ise maksuametile edastada. Eestis pankade puhul on võimalik investeerimiskontoga seotud andmed edastada ise otse e-mta süsteemi. Juhul, kui investeerimiskontona kasutatakse mõnes muus riigis avatud pangakontot, siis ei ole suure tõenäosusega võimalik sealt infot otse maksuametile saata. Sellisel juhul tuleks maksustamise seisukohalt oluliste tehingutega seotud info sisestada deklaratsiooni käsitsi.
Maksustamise seisukohalt on olulised tehingud investeerimiskontosse tehtud sisse- ja väljamaksed. Sissemakseteks on nii kontole kantud raha kui ka saadud dividendid ja intressid, millelt on tulumaks kinni peetud. Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle isiku teisele investeerimiskontole. Väljamaksena ei pea deklareerima valuuta konverteerimist finantsvara soetamiseks, investeerimis- või väärtpaberi konto tasu ega lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse platvormi kasutamisega seotud tasu.
Juhul, kui isik on otsustanud investeerimiskonto süsteemi mitte kasutada, siis tuleb kõik finantsvaraga tehtud tehingud eraldi deklareerida.
Tehingud krüptovaraga
Krüptovaraga kauplemisest saadud tulu tuleb deklareerida. Selle hulka kuulub muu hulgas ka tulu, mis on tekkinud krüptovara vahetamisest tavavaluuta või mõne teise krüptovara vastu või kui isik kasutab seda kaupade või teenuste eest tasumiseks.
Deklareerida tuleb seejuures vaid need müügi- või vahetustehingud, millelt teeniti tulu. Iga tehingut, sh vahetustehingut vaadatakse maksustamisel eraldiseisvalt, mis tähendab, et kõik tehingud tuleks deklareerida ükshaaval ning ühe koondkande tegemine ei ole korrektne.
Saadud tuluna tuleb deklareerida ka kõik krüptos saadud väljamaksed nagu näiteks töötasu, üür, intress, jne. Krüptovara kaevandamisest saadud tulu on füüsilise isiku ettevõtlustulu, mis tuleks samamoodi deklareerida.
Kui isik on kasutanud krüptovara teenuste või kaupade eest maksmisel, siis tuleks saadud tulu deklareerida. Seda juhul, kui krüptovara eest saadu ületab selle soetamismaksumust. Näiteks, kui isik on ostnud krüptovara hinnaga 5 eurot ja aja jooksul on väärtus tõusnud 25 euroni ning isik ostab selle eest endale 25 eurot maksva raamatu, siis väärtuse kasv ehk 25-5=20 eurot tuleks deklareerida tuluna.
Deklareerima ei pea krüptovara, mida isik on liigutanud oma erinevate krüptovara rahakottide vahel. Samuti ei kuulu maksustamisele krüptovara annetamine, kinkimine ega soetamine.
Üüri- ja renditulu
Maksuametil ei pruugi olla automaatset ülevaadet teenitud üüri- ja renditulust, seega tuleb vastav info igaühel ise oma tuludeklaratsiooni sisestada ja üle kontrollida.
Eluruumi üürimisega on tegu siis, kui üürnik kasutab elamut või korterit seal elamiseks. Eluruumi üürimiseks ei loeta elamu või korteri kasutusse andmist näiteks AirBnB või Booking.com kaudu. Sellisel juhul on tegemist rendituluga.
Eluruumi üüritulu hulka ei loeta kõrvalkulusid, mis üürnik üürileandjale on maksnud või hüvitanud. Sellisteks kõrvalkuludeks on näiteks haldustasu, kommunaalteenused, remondifond või pangalaen, mida üürnik tasub ühistu arve alusel ja hüvitised, mis üürnik üürileandjale maksab enda (sh lemmiklooma) tekitatud kahjustuste eest. Sealjuures tuleb tähele panna, et kõrvalkuludeks ei ole üürileandja poolt ostmiseks võetud laenu maksed või maamaks. Kui üürnik tasub üürileandja eest laenumakseid või maamaksu, siis tuleb need maksed lugeda üürituluks.
Deklaratsiooni esitamisel arvab e-mta süsteem automaatselt üüritulust 20 protsenti maha, et katta üürikinnisvaraga seotud kulud. Ise ei tohi üüritulust mahaarvamist teha ning mahaarvamise rakendamiseks ei pea maksuhaldurile ühtegi kuludokumenti esitama.
Rendituluga on tegemist juhul, kui kinnisasja kasutatakse inimeste majutamiseks nt AirBnB või sarnase platvormi kaudu või allrendile andmiseks. Renditulule 20-protsendiline maha arvamine ei rakendu.
Tulust tehtavad mahaarvamised
Lisaks aasta jooksul Eestis või välisriigis makstud kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksetele saab maksustatavast tulust maha arvata ka teisi kulutusi.
Juhul, kui isik on 2025. aastal kandnud koolituskulusid, teinud kingitusi või annetusi asutustele, kes on kantud tulumaksusoodustustega isikute nimekirja, siis on õigus maha arvata kuni 1200 eurot.
Koolituskuludena lähevad arvesse nii iseenda kui oma alla 26-aastase alaneja sugulase, õe, venna või alalise Eesti elaniku koolituskulud, sh välismaa õppeasutuses kantud kulud, mille osas on olemas kuludokumendid. Koolituskulu hulka ei saa arvestada juhilubade saamiseks tehtud kulutusi.
Kolmanda pensionisamba sissemakseid saab maha arvata kuni 15% tehtud sissemaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.
Eluasemelaenu intresside maksmine, abikaasa poolt maksuvaba tulu kasutamata jätmine ning lapse ülalpidamine maha arvamise õigust ei anna.
Noored investeerivad taskuraha
Tuludeklaratsioon tuleb esitada lapsevanemal ka oma lapse eest juhul, kui laps on 2025. aastal teeninud tulu, sh investeerimistulu. Investeerimistulu võib olla teenitud nii investeerimiskonto kui ka väärtpaberikonto süsteemi kaudu.
Juhul, kui lapsel on avatud investeerimiskonto, siis tuleb igaaastaselt deklaratsioon esitada ning edastada sinna kas vastaval kontol toimunud sisse- ja väljamaksed või kinnitada, et kontol ei ole tehinguid toimunud.
Juhul, kui lapsel on avatud väärtpaberikonto, siis tuleb deklaratsioon esitada juhul, kui on toimunud kas müügitehinguid või on olemas kahju jääk, mida järgmisesse aastasse edasi kanda.
Avaldatud Õhtulehes 20.02.2026
