NJORD Advokaadibüroo IT ja andmekaitse valdkonna partner Liisi Jürgen andis intervjuu ERRi saates „Pealtnägija“, kus ta rääkis metsaomanike andmete kasutamisest ja eraalgatuslikest andmebaasidest.
Eilne Pealtnägija avalugu tõi hästi esile metsaomanike vastu suunatud telefoniterrori ja andmekaitsega seotud mured. Liisi Jürgen lisab täiendavalt saates räägitule, et eraalgatuslikke ebaseaduslikke andmebaase ei peaks saama „normaliseerida“ tagantjärele andmekaitsedokumente vormistades. Kui andmed on algselt kokku kogutud ilma õigusliku aluseta, siis pelgalt paberite hilisem korda tegemine ei muuda seda kogumist ega edasist kasutamist seaduslikuks. Aus lahendus oleks ebaseaduslik kogumine lõpetada, andmed kustutada ning kui keegi tahab edaspidi sarnast andmekogu pidada, alustada nullist: selge õiguslik alus, läbipaistvad reeglid ja alles seejärel andmete kogumine.
Liis Jürgen leiab, et ka järelevalve ei tohiks piirduda üksikute kaebuste „maha rahustamisega“ stiilis „võtame teie numbri maha ja nüüd on korras“. Selliseid andmebaase tuleks uurida komplektselt, süsteemse nähtusena: kust andmed pärinevad, kuidas neid kombineeritakse, kellele edasi antakse ja milliseid riske see tekitab kümnetele või sadadele inimestele.
Kolmandaks on Liisi Jürgeni hinnangul poliitikakujundajatel ja ühiskonnal laiemalt tõsine mõtlemiskoht, kas ebaseaduslik suuremahuline isikuandmete töötlemine eraalgatuslikes andmebaasides – eriti kui see teenib ebaseaduslikke või tõsiselt problemaatilisi eesmärke – peaks olema ka karistusõiguslikult kriminaliseeritud. GDPR artikkel 84 lubab riikidel seda teha; küsimus ei ole võimalikkuses, vaid tahtes.
Vaata 22. aprillil ERR-i eetris olnud saate avalugu.
Pealtnägija saate kokkuvõte artikli kujul ERR-i kodulehel.
