Riigihangete valdkond elab 1. novembril jõustuvate muudatuste ootuses. Siseriiklikud piirmäärad kaovad, lihthangete piirmäärad tõusevad ning hankijatele jääb senisest rohkem otsustusruumi. Kas suurem vabadus tähendab ka lihtsamaid riigihankeid?
Muudatuste mõju vaatlesid NJORDI partner ja riigihangete valdkonnajuht Marko Mehilane ning jurist Rahel Klaas.
Eesti hankekultuur on suurenevaks vabaduseks valmis
Silmatorkavaimaks hankemaastiku uuenduseks on siseriiklike piirmäärade kadumine. Avalik sektor teostab edaspidi lõviosa oste paljuski oma reeglite järgi läbi viidavate väike- või lihthangetega.
Riigihangete aastakonverentsil „Vähem bürokraatiat või rohkem riske?“ arutles Marko Mehilane, kas piirmäärade muutmine on imerohi riigihangete lihtsustamiseks. Marko kiitis seadusloojaid ja avaldas arvamust, et Eesti hankekultuur on suurenevaks vabaduseks valmis. Samuti prognoosis ta olukorras, kus ELi statistika kohaselt on siseriiklikku piirmäära ületavatel menetlustel hankija ja pakkuja kulud kokku ca 30 000 €, lihtsustumisest olulist ressursisäästu kõigile osalistele.
Mis saab vaidlustustest?
Vaidlustusmaastikku ootab eest mitu riski. Marko pani seadusloojaile südamele, et lihtsustamise tuules ei tohi pakkujate õiguste kaitse jääda vaeslapse rolli. Olulise pakkujaid heidutava murekohana pööras ta tähelepanu liht- ja väikehangete maksumustega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele vaidlustuse esitamise riigilõivule.
Varasemalt rangemate siseriiklike menetluste saamisel lihthankeks kohalduvad neile mh lihthanke tähtajad. Lihthankes vaidlustuste esitamise tähtaegu küll pikendatakse, võrreldes senistega, aga need jäävad siiski lühemaks rangemates menetlusliikides kohalduvatest. Pakkujad peavad seega olema valmis tegema otsust vaidlustada senisest kiiremini.
Teadmatus valitseb küsimuses, kuidas muudab vaidlustuste maastikku täielik pöördmenetlus. Hankija otsuste vaidlustusõiguse annab see uuendus kõigile menetlusosalistele. Arvukates lihthankemenetlustes võib nüüd aga tekkida vajadus otsustada vaidlustamise üle, teadmata isegi kõigi esitatud pakkumuste maksumusi.
Vajadus uuendada hankekordasid
Võtmeküsimuseks uuenduste kui imerohu toimimisel menetluste lihtsustajana on hankekorrad. Hankijail, kelle laual on juba järgmisest kuust enamikus liht- ja väikehanked, on praegu õigeim aeg oma hankekorra uuendamiseks. Aastate jooksul mitmeid hankekordasid koostanud või ümber kujundanud Rahel Klaas toob esile, et ühest küljest on see võimalus bürokraatia vähendamiseks, saavutamaks maksimaalset ressursisäästu, teisalt enesekaitseks oludes, kus hankija rahaliste vahendite jõudmine usaldusväärsete lepingupartneriteni sõltub enneolematul määral hankija valikutest. Kes kahtleb, kuidas oma hankekorda kujundada, on teretulnud küsima abi meie riigihangete meeskonnalt.
Olulisemad 1. novembril jõustuvad RHSi muudatused:
- Siseriiklikud piirmäärad kaovad, lihthanke piirmäärad tõusevad
Riigihangete siseriiklikud piirmäärad kaovad ajalukku, siseriiklikeks menetlusteks jäävad väikehanked ja avaliku sektori hankijale järgnevalt tõusvate piirmääradega lihthanked:
- asjade või teenuste lihthankemenetlus: 30 000 € -> 50 000 €;
- ehitustööde lihthankemenetlus: 60 000 € -> 100 000 €.
- Lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtajad pikenevad
Asjade või teenuste tellimise lihthankemenetluses saab pakkumuste esitamise tähtajaks varasema 10 päeva asemel 15 päeva, sama menetlusliigiga ehitustööde tellimisel 15 päeva asemel 25 päeva.
- Lihthankemenetluses lepingu sõlmimise oote- ja vaidlustuste esitamise tähtajad pikenevad
Lepingu sõlmimise ooteaeg lihthankemenetluses nihkub seniselt 5 tööpäevalt 7 tööpäevale, hankija otsuste vaidlustamise periood 3 tööpäevalt 5 tööpäevale.
- Täielik pöördmenetlus loob uue võimaluse hankija aega säästa
Seni kõigi pakkumuste vastavuse sisuliseks kontrolliks kohustatud hankija saab võimaluse menetluse käigus otsustada, et selgitab esmalt välja eduka pakkumuse ning teostab siis ainult selle vastavuse ja pakkujal kõrvaldamise aluste puudumise ning kvalifikatsiooni kontrolli. Niiviisi tekib hankijal ka võimalus koondada kõik menetluses tehtavad otsused ühte dokumenti.
- Erinõuded üle 500 000€ ehituse lihthankemenetluses
Hankijal, kel varasemalt ei olnud ehituse lihthankemenetlustes kohustust teostada põhjendamatult madala maksumuse ega alltöövõtjate kontrolli, tekib nüüd, mil ehituse lihthangete maksumused oluliselt tõusevad, seesugune kohustus alates 500 000€ eeldatavast maksumusest.
- Vabatahtlike kõrvaldamise aluste kasutamine muutub valikuliseks
Kui siiani oli hankija kaalutlusotsus, kas ta kõrvaldab nö vabatahtliku kõrvaldamise alusega pakkuja, siis edaspidi peab ta alusdokumendi koostamisel otsustama, milliste vabatahtlike kõrvaldamise aluste esinemist pakkujal ta üldse kontrollib.
- Maksuvõla kõrvaldamise piirang
Pakkujal maksuvõla avastanud hankijal on edaspidi kohustus anda võimalus võla likvideerimiseks ainult üks kord. Kui ta seejärel avastab, et võlg on uuesti tekkinud, võib ta pakkuja koheselt kõrvaldada.
