NJORDi vandeadvokaat Liisi Jürgen kommenteeris “Aktuaalses kaameras” kavatsust lisada karistusregistrisse teatud lastevastaste seksuaalkuritegude toimepanijate fotod. Tema hinnangul tuleb kõigepealt küsida, millist probleemi foto lisamisega lahendatakse ja millist lisakaitset see annab.
Foto võib olla täiendav abivahend veendumaks, et registrist saadud vastus puudutab õiget inimest. Isikusamasuse kontrollimine ei ole aga sama mis seksuaalvägivalla ennetamine. Samuti tuleb eristada foto kuvamist nime ja isikukoodi alusel tehtud päringu vastuses ning inimese otsimist foto järgi. Need on erinevad funktsioonid, mille võimalusi ja riske tuleb hinnata eraldi.
Foto järgi tuvastamisel võib eksida
Liisi rõhutab, et foto kui tuvastamisvahendi usaldusväärsust ei tohi üle hinnata. Sarnase välimusega inimeste eristamine või inimese äratundmine vana foto järgi võib vajada ettevalmistust, mida registri tavakasutajal ei pruugi olla. Inimese välimus muutub ajas näiteks vananemise, kaalumuutuste või näotraumade tõttu.
Seetõttu võib eksida mõlemas suunas: süüdimõistetu võidakse jätta ära tundmata või pidada temaks ekslikult teist inimest. Viimasel juhul võib põhjendamatu kahtlustuse alla sattuda inimene, kelle ainus seos süüdimõistetuga on sarnane välimus.
Registrikontroll ei asenda ohumärkide märkamist
Liisi hinnangul tuleb vältida ka ekslikku turvatunnet. Karistusregistrist kontrollitakse varasemaid süüdimõistmisi, mitte seda, kas inimene võib tulevikus seksuaalkuriteo toime panna. Foto lisamine seda põhimõttelist piiri ei muuda. Vastava karistusinfo puudumisest ei saa seega järeldada, et inimene on tingimata ohutu.
Kui võimalik toimepanija on lapsele või tema lähedastele juba tuttav, ei ole põhiküsimus inimese äratundmises. Oluline on märgata väärkohtlemist ja usalduse kuritarvitamist. Tuttava inimese foto ei anna iseenesest selle vastu lisakaitset.
Seetõttu käsitleb Liisi fotot võimaliku täiendava abivahendina isikusamasuse kontrollimisel, mitte turvalisuse garantiina. Laste kaitsmisel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et vajalikud taustakontrollid päriselt toimuksid, ohumärke märgataks ning abivajajat kuulataks ja aidataks.
Saade oli eetris 12. oktoobril ERR-is. Järelevaadatav saatelõik ja artikkel siin.
